Biheivioristliku õpiparadigma kasutamisest

http://ifi7056.wordpress.com/3-nadal/

Koduse ülesande üle juureldes avastasin,  et paar drillimislemmikut,  mida aeg-ajalt õpilastel arvutiklassis kasutada lasen, sobituvad suurepäraselt biheivioristliku käsitlusega. Üks drillimisprogrammidest, saksa keele tegusõnade mäng (http://poloalex.chez.com/jeuvoc1.htm), on päris hea soojenduseks või ka kergeks vahelduseks keset tundi. Olen nimelt avastanud, et saksa keele tunnis mõistlik arvuti kasutamise   aeg on ca 10 – 15 minutit,  siis hakkab tähelepanu juba hajuma ja kiputakse muudel lehtedel aega veetma. Tõsi, teise lemmikuga (http://www.education.vic.gov.au/languagesonline/german/german.htm) tegelemine võtab rohkem aega, kuid samas on oma sisult õpilaste jaoks põnev. Lisaväärtust annavad korralikud töölehed, millega pärast saab kontrollida ja korrata sõnavara.

Ise kasutan drillimist võrdlemisi vähe. Sellest, mida teinud olen, sobituks siia ilmselt kõige paremini saksa keeles esimeste kontaktide loomiseks vajaliku sõnavara ja kõnemustrite harjutamine.

Kes õpib? Saksa keele õpingutega äsja alustanud õpilane
Mida õpib? Õpib  enda kohta olulist infot edastama (nimi, vanus, elukoht, huvid, telefoninumber jne), saab teemakohastest küsimustest  aru ja oskab ise küsida.

Kuidas treenitakse? Loetakse õpikudialooge ja õpitakse mõni neist pähe;  kirjutatakse enda kohta lühitutvustus;  korrastatakse “segipaisatud”dialooge;  tehakse paaristöös dialooge ja kantakse neid ette. Vahel olen kasutanud sünkroonõpet live-online tunnis: õpilaste pildid on esitlustahvlil ning chatis ja mikrofoni kasutades toimub küsimuste esitamine ja vastamine.

Kordamine? Kordamine toimub  edaspidi mõne teise teemaga seoses, sissejuhatuseks. Üldjoontes vähemalt kord õppeaasta vältel.
Interaktiivsus? Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)? Mõnikord olen lasknud õpilastel üksteist mobiiltelefoni kasutades intervjueerida ja pärast oleme neid intervjuusid  kuulanud/vaadanud. Mõned aastad tagasi tegid gümnaasiumi õpilased nö “raadiosaateid”, kus rääkisid endast ja mängisid oma lemmikmuusikat.

Võistlusmoment? Kelle intervjuu/ enesetutvustus/saade  on kõige õnnestunum?

iPad´i lubavused õppimisel

http://ifi7056.wordpress.com/2011/02/04/2-nadala-ulesanne/

iPadi esimest korda käes hoides oli tunne nagu mõnel muinasjutukangelasel, ainult seitsmepenikoormasaapad ja nähtamatuks tegev kübar olidki veel puudu. Sedavõrd müstiline hingeseisund tekkis inimmõistuse järjekordse saavutuse ees.

Aga nüüd ülesande juurde. Küsitluse tulemusi vaadates näib, et kursuseliikmed näivad  üsna sarnaselt mõtlevat:  iPad on iseenesest väga võluv, aga selle  koolis kasutamine  ei pruugi just kõige tõhusamaks kujuneda.

Õppimisel on iPad´il kindlasti hulga eeliseid PC-de või sülearvutitega võrreldes. Ta on väga kompaktne, kerge ja lihtsalt kasutatav. Samuti on võimalik kogu seni paberil eksisteerivad õppevahendidi (õpikud, töövihikud, sõnastikud, filmid jms) kenasti süsteemseks õpikeskkonnaks kujundada, rääkimata seninägematutest võimalustest õppekäikudel ja ekskursioonidel “mobiilse raamatukogu” kasutamisel. Õpi- ja teadmishimulised inimesed saavad oma uudishimu senisest paremini ning kiiremini rahuldada.

Õpetamisel on  iPad´i kasutamine märksa komplitseeritum. Probleem on selles, kuidas ainetundi nii korraldada, et õpilased seal ka midagi õpiksid, sest iPad võimaldab veelgi lihtsamalt “kõrvaliste asjadega” tegelemist kui näiteks sülearvuti.  Samuti on tavalisel üldhariduskooli õpetajal päris keeruline õppesisu süstematiseerida ja tulemusi hinnata. Õpetajad vajavad rohkem e-õppe metoodika koolitusi.

Tavalises üldhariduskoolis tegutseva haridustehnoloogi töökirjeldus

http://ifi7056.wordpress.com/2011/02/04/1-nadala-ulesanne/

Haridustehnoloogi ametikoht on üldhariduskoolide jaoks võrdlemisi uus nähtus ning  vajadus seda ametit pidava inimese järele on koolide lõikes üsnagi erinev. Üldhariduskoolides tegutsevate “päris” haridustehnoloogide arv on kutseõppeasutustega võrreldes üsna väike ja enim levinud HT teadmiste levitamise viisiks nn “Õpetajalt õpetajale” tüüpi sisekoolitused, mis on käivitatud 3-4 eriti innovaatilise õpetaja missioonitunde ja oskuste varal. Ja kahjuks leidub meie digitiigrite kodumaal veel ka selliseid õppeasutusi, kus arvutiklassi ainsa aineõpetajana kasutavat  pedagoogi  kirjeldatakse kui tühikargajast ajaraiskajat a´la “on muudkui õpilastega arvutis, teeb mingeid projekte ja ega seal ju mingit korralikku õppetööd ei toimu!”

Haidustehnoloogi töökirjelduse ülesande täitmise lähtesituatsiooniks valisin  “Õpetajalt õpetajale” sisekoolituseni jõudnud koolitüübi, arvestusega, et tuumikust 1 õpetaja hakkab asjaga süstemaatilisemalt tegelema ning saab selleks ka juhtkonnalt suuremat tuge, samas uue ametikoha loomiseks puudub veel kooli omaniku nõusolek, kuid veidi lisatöötasu lubatakse siiski maksta.  Seepärast nimetagem teda  esialgu “variharidustehnoloogiks.”

Töökirjeldus

1.  Hetkeolukorra kaardistamine

• tehnilised võimalused – arvutiklasside varustatus; klassiruumide varustatus arvutite ja esitlusvahenditega; õpetajate kasutuses olevad sülearvutid jne
• HT ainetundides tegeliku kasutamise ülevaade – millistes ainetes; kui tihti ja palju; arvutiklassi kasutamise analüüs;
• ülevaade aineõpetajate IKT-alastest teadmistest ja oskustest ning selle mõjust õpetamise kvaliteedile (küsimustik)
• õpilaste kogemused ja arvamus ainetundides IKT kasutamise kohta (küsimustik)

2. Hetkeseisu analüüsi põhjal vajaduste sõnastamine ja prioriteetide seadmine koostöös kolleegide ja juhtkonnaga. Kooli vajadusi ja võimalusi arvestava HT arengukava koostamine.

3. IKT-alase info kogumine ja süstematiseerimine, õpetajate ning teiste kolleegide nõustamine. Abistamine uues RÕK-i olevate infotehnoloogiliste pädevuste rakendamisel. Metoodiliste materjalide koostamine.

4. Osalemine õpetajate virtuaalkogukondades ja täiendkoolitustel. Teiste kolleegide enesetäiendamisele innustamine ja selleks võimaluste leidmine ning levitamine. HT meeskonnatöö organiseerimine ja sisekoolituste korraldamine.

5. Arvuti- ja sülearvutiklassi efektiivsema kasutamise motiveerimine. Nii kodu- kui välismaiste e- projektide ja e-konkursside tutvustamine ning innustamine nendes osalemiseks.

6. Õpilaste IKT-alaste pädevuste arendamine: internetiohutuse ja küberkiusamisega seonduva selgitamine; õpilastega e- projektides ja e-konkurssidel osalemine koostöös aineõpetajatega; väikeste võrgupidude korraldamine jne

7. Lastevanemate informeerimine internetiohutusega seonduvatest aktuaalsetest trendidest.

See oleks väike ülevaade kõige pakilisematest töödest, mis haridustehnoloogi hingega inimesel tavakoolis tegemist nõuavad.