http://ifi7056.wordpress.com/3-nadal/
Koduse ülesande üle juureldes avastasin, et paar drillimislemmikut, mida aeg-ajalt õpilastel arvutiklassis kasutada lasen, sobituvad suurepäraselt biheivioristliku käsitlusega. Üks drillimisprogrammidest, saksa keele tegusõnade mäng (http://poloalex.chez.com/jeuvoc1.htm), on päris hea soojenduseks või ka kergeks vahelduseks keset tundi. Olen nimelt avastanud, et saksa keele tunnis mõistlik arvuti kasutamise aeg on ca 10 – 15 minutit, siis hakkab tähelepanu juba hajuma ja kiputakse muudel lehtedel aega veetma. Tõsi, teise lemmikuga (http://www.education.vic.gov.au/languagesonline/german/german.htm) tegelemine võtab rohkem aega, kuid samas on oma sisult õpilaste jaoks põnev. Lisaväärtust annavad korralikud töölehed, millega pärast saab kontrollida ja korrata sõnavara.
Ise kasutan drillimist võrdlemisi vähe. Sellest, mida teinud olen, sobituks siia ilmselt kõige paremini saksa keeles esimeste kontaktide loomiseks vajaliku sõnavara ja kõnemustrite harjutamine.
Kes õpib? Saksa keele õpingutega äsja alustanud õpilane
Mida õpib? Õpib enda kohta olulist infot edastama (nimi, vanus, elukoht, huvid, telefoninumber jne), saab teemakohastest küsimustest aru ja oskab ise küsida.
Kuidas treenitakse? Loetakse õpikudialooge ja õpitakse mõni neist pähe; kirjutatakse enda kohta lühitutvustus; korrastatakse “segipaisatud”dialooge; tehakse paaristöös dialooge ja kantakse neid ette. Vahel olen kasutanud sünkroonõpet live-online tunnis: õpilaste pildid on esitlustahvlil ning chatis ja mikrofoni kasutades toimub küsimuste esitamine ja vastamine.
Kordamine? Kordamine toimub edaspidi mõne teise teemaga seoses, sissejuhatuseks. Üldjoontes vähemalt kord õppeaasta vältel.
Interaktiivsus? Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)? Mõnikord olen lasknud õpilastel üksteist mobiiltelefoni kasutades intervjueerida ja pärast oleme neid intervjuusid kuulanud/vaadanud. Mõned aastad tagasi tegid gümnaasiumi õpilased nö “raadiosaateid”, kus rääkisid endast ja mängisid oma lemmikmuusikat.
Võistlusmoment? Kelle intervjuu/ enesetutvustus/saade on kõige õnnestunum?
Uute teadmiste varamu 
Jah, tundub, et arvutamise ja keeleõppe puhul on drillimine sobiv meetod. Kordamine (ja kohene õige vastuse nägemine) on sel juhul tarkuse ema.
Samas tekkis mõte, et kas tasub sama ülesannet lasta teha ka erinevates keskkondades — lakoonilises vormis tekstina, piltmõistatustena, lohistamisena; klassis paberil, tänaval jmt. Et kas õppija tulemust mõjutab täpselt sama ülesande puhul ka keskkond ja sellest tulenev pinge?
Näiteks lennusimulaatorite puhul imiteeritakse tulevast keskkonda (lennukikabiini), mis väga ei muutu, kuigi vaade kabiinist ja näidikud võivad muutuda. Muudes valdkondades aga võib kogu füüsiline/vaimne keskkond muutuda.